piinav valu

126 П (кр. ф. \мучительныйен, \мучительныйьна, \мучительныйьно, \мучительныйьны) piinav, piinarikas, vaevav; kannatav, piinlev; \мучительныйьная боль piinav valu, \мучительныйьная работа piinarikas v vaevarikas töö, \мучительныйьное сомнение piinav v vaevav kahtlus, \мучительныйьный стон piinlev oigamine

285a Г несов.

1. кого-что puurima (ka ülek.); \сверлитьить зуб hammast puurima, \сверлитьить колодец kaevu puurima, \сверлитьить глазами pilguga v silmadega puurima, läbitungiva v puuriva pilguga vaatama, глаза \сверлитьят кого pilk puurib keda;

2. что uuristama (putukate vm. kohta); \сверлитьить древесину puitu uuristama;

3. (обычно безл.) что puurivat v teravat valu tegema; ülek. vaevama, piinama, asu mitte andma; в ухе \сверлитьит kõrvas on piinav v puuriv v terav valu, мысль \сверлитьит (мозг) mõte piinab v vaevab v ei lase elada, крик \сверлитьит уши (hele) kisa hakkab kõrvadele v lõikab kõrva; vrd.